Vaatamisväärsused
Kastna
kadastik
Ala hõlmab
Tõstamaa - Varbla teest mere poole jääva Kastna poolsaare koos kauni
mererannaga. Läänepoolne rand on kivine, rannavallile on kasvanud kõrged
kadakad, moodustades uhke kadakasalu- Kastna kadastiku ca 50 hektaril.
Osaliselt on säilinud rannaniidud. Rannavallist maa poole kasvab madalamates
kohtades salumets. Poolsaare idapoolne rand on madalam ja kipub roogu kasvama,
maapind on laugem ja maastik avatum kui lääneosas. Imekaunid vaated avanevad
nii rannal, Kastna kadastikus kui ka külateedel liikudes. Kastna kadastiku
floora tüüpilisemad esindajad on vähenõudlikud taimed, mis rannaäärsel õhukesel
klibusel mullal suudavad kasvada: kadakas, harilik kukerpuu, magesõstar,
vahulill, angerpist, muulukas, kassikäpp, liiv-vareskaer, lookkastevars,
kärbesõis, kukehari. Maastik on
Kihnu väina merepargi üks väärtuslikemaid alasid.
Kastna
tammed
Kastna
tammesid on kolm, neid hüüti rahvasuus Kapteni tammedeks, sest lagedal rannal
kõrguvad tammed olid meremeestele headeks maamärkideks. Tammed võeti
looduskaitse alla 1938. aastal. Suurim neist on Pärnumaa jämedaim ja ilmselt ka
vanim puuhiid, mille ümbermõõt on 6,25 m ja kõrguseks vaid 19 m. Arvutuslikult
on vanuseks saadud vähemalt 360 aastat. Äikese, tule ja seenhaiguste koostoimel
oli tüvesse tekkinud 5,5 kõrgune ja kuni 1,2 m läbimõõduga õõnsus, mis 1995.
aastal looduskaitsjate poolt kergbetooniga täideti. Teised kaks tamme on
tagasihoidlikumad, ümbermõõduga 4,44 ja 3,83 m ning kõrgusega 17,5 m.
Kastna
Püha Suure Arseeni Apostlik Õigeusu kirik – valmissaanud ja pühitsetud 1904. aastal.
Käesolevaks ajaks on vald parandanud kiriku katuse, kuid vajalik oleks ka
akende parandamine ja sisemise remondi teostamine.
Ohvrikivid Eesti-
ja Liivimaa kubermangu piirikivil Kastnas käidi arstimas sellepärast, et sel
kivil oli sisse raiutud rist. (ERA II 306, 213 (8) < Tõstamaa khk, Seliste
v, Murruste k - Th. Saar < Karl Riidamets, 68 a (1943)).
E I 18 (121) < Varbla khk. - M. J. Eisen < T. Karopun (?) Vaiste vallas Tedremaa heinamaal
Suurjärve lähedal ohvrikivi taskukujulise auguga, 40 cm sügav. Augus alati
vesi, veel nüüdki arstirohuks. Tuuakse ohvreid. Kivil vaskraha. Kivi ääres
pudelitükke.
Vaiste
mõis 17.
sajandil Vaistesse rajatud mõisast on säilinud mõned maakividest tootmishooned,
ühekorruseline puidust härrastemaja hävis pärast katuse sisselangemist 1970.
aastal. 19.
sajandi lõpus oli mõisal 813 ha maad ja kolm küla - Nõmmküla, Rammuka ja Vaiste
(kokku 62 talu ja 1654 hektari maaga). Mõisapõllud
on praeguseks osaliselt metsa kasvanud.
Alammenüü |