Avaleht > Vaatamisväärsused > Kastna kirik

Kastna kirik



Kastna usuelust

1280 datel aastatel ehitati Kastnasse Lihula naistsistertstlaste poolt Püha Maria Sündimise kabeli, mis oli üks varaseim usumärk kogu kihelkonnas. Tänu kabelile jääb Kastna aasta-sadadeks Kihelkonna usuelu keskuseks. Kirikuna kasutati Püha Maria Sündimise kabelit. Rahvajuttude järgi olevat tollal kiriku (kabeli) juurde maetud inimesi püsti.

1613. aasta Kirikuvisitatsiooniprotokollis mainiti Neitsi Maarja sündimise kirikut “in pago civium Pernavensium” Pärnu elanike külas Kastna mõisas.  Legend räägib, et kiriku lasksid Kastna hiide ehitada skandinaavlastest kaupmehed, kes pääsesid merehädast.

1672. aastal kurdetakse, et Kastna kabel on vilets, istmed puuduvad ja kantslit ei olegi. Pealegi toodi suureks puuduseks kaugus (üle 7 km.).

1896. ndal aastal ehitati Kastna viimase poemaja lähedale puidust Püha Arseeni Apostlik Õigeusu kirik. Ehitamise aastal annetas polkovnik Slavintski kirikule 3 kella ja Kastna kogudus eraldus Seli-Tõstamaa kogudusest. Samal ajal tekkis pikkamisi Ermistu ja Läänemaa piiri vahele Püha Arseeni hajaküla, mis rahvasuus moondus Sööniks.

1896. aastal koguduse asutamine.

20. sajandi suursündmuseks oli Kastna uue õigeusu kiriku ehitamine, valmissaamine ja pühitsemine. Ehitajateks olid kohapealsed meistrid. Kirik valminud 1904 (kivist)

1986.a. Kogudus lõpetab tegevuse ja väärtuslik kirikuvara viidi Vasknarva.
2003.a. teostati kirikus hädapärane säilitusremont, mille tulemusel eemaldati pehkinud põrand, mis seejärel täideti kruusa ja killustikuga, parandati katus, uuendati rist. Töid teostasid kohalikud mehed Taivo Aksin, Helgar Murumets.



Kastna kiriku altar.

Kastna küla