Tõhelat on esmakordselt mainitud aastal 1518, nime all Toegel ja Toigel. Asustus on siin aga tunduvalt vanem. Seda tõendavad kivikalmed II aastatuhande algusest.
Muistsel iseseisvusajal kuulus Tõhela Cotze kihelkonda, keskusega Soontaganas. Alates 1624. aastast kuulusid Tõhela külad Tõstamaa kroonumõisa alla. Ka hiljem pole kohapeal mõisat olnud, vaid Tõhela on kuulunud Tõstamaa mõisale. Sõdade ja katku järel jäi Tõhela tühjaks. Elanikud tulid siia taas peale Põhjasõda. 1870. aastal osteti Tõhelas 2 talu päriseks.
Kooli Tõhelas on esmakordselt mainitud 1767. aastal. Regulaarsest kooliharidusest võib rääkida alates 1872. aastast. 1874. aastal valmis uus koolihoone (praegune rahvamaja), kus lapsed said kooliharidust tervelt 75 aastat. 1949. aastal asus kool ümber Kirikumõisa. 1975. aastal kool likvideeriti. 1986. aastal avati kool uuesti ja 2000. aastal suleti see õpilaste vähesuse tõttu.
Tõhelas on sündinud ja kasvanud kirjanik ja rahvavalgustaja Mats Mõtslane (1884 – 1956). Siin on elanud ka kirjamees Mart Sohberg (1839 – 1927).
Praegusaja kirjanikest on käinud Tõhela algkoolis Enn Vaino (sünd. 1939) ja kunstnikest Malle Leis (sünd. 1940). Tõhelas on elanud palju rahvalaulikuid, kuulsamad olid: Elisabet Orik (1873 – 1970) ja Hindrek Jantson (1861 – 1941), kes jõudsid oma lauludega “Estonia” kontserdisaali lavale.
Tõhela piirkonna küladel on ka oma hümn, mida on lauldud 1930-ndate aastate algusest, kui koorijuht oli Johannes Unt. Algselt laulis seda Tõhela Talutaatide Koor. Traditsiooniliselt lauldakse hümni kodukandipäevadel.