- Raamatus “Muistendeid Vanapaganast” on kirjutatud jutt Tõhela soo kohta – “Kapsapeenrad Ermistu ja Tõhela järvede vahel”: “Ermistu Tõhela järvede vahel on raba. Seal rabas elan ükskord Vanapagan. Tuln tesele kaapsahimu. Hakkangi kapsamaad tegema.”
- Rahaauk Tõstamaal. Korra tulnud keegi naine Tõstamaal kirikust. Soos istunud maha mättale. Näinud sääl kuidas soost tulnud oherdiaugu suurusestaugust välja sinist suitsu. Suits keerelnud natuke aega õhus – siis kadunud ära. Pärast seda tulnud naise juure vana mees öösel unes. Käskinud naisel maast üles tõusta ja minna sinna, kust ta pühapäeval kirikust tulles näinud sinist suitsu soost välja keerlevat. Kästud tal minna sinna ühes vennaga. Ajanudki naine venna maast üles ja läinud teele säält raha välja kaevama, nagu vanamees unes käskinud. Olnud just jõululaupäeva õhtu. Teel pole kedagi liikunud ja naine hakanud kangesti kartma, samuti tema vend. Tulnud mõlemad tagasi ühes vennaga ja jäänud rahast ilma. Rahaauk on olnud Tõstamaa Tõhela järve ääres rabas. Juuli Antson, s. 1843 (1928)
- Tõstamaa Täoste rahaauk. Tõstamaa Täoste külas põletatud põldudel alati raha. Rahatuli olnud igal õhtul näha, kuid keegi pole julgenud sinna juure minna. Tõstamaa Tõhela külas aga olnud ühel talul Mardi nimeline poeg. See olnud väga julge mees. Tema otsustanud kord Täoste põllule õhtul rahatuld vaatama minna. Läinudki sinna. Olnud tule juures vanamees ja seganud kepiga tuld. Mart võtnud kohe kübarast suure tahilise sukanõela ja visanud tulle. Nüüd hakanud tulesegaja vanamees Marti taga ajama. Visanud oma tulesegamise kepi kohe maha ja jooksnud Mardile järele. Pea olnud ta Mardile nii ligidal, et haaranud kätega juba viimase järele. Kätte pole aga Marti saanud. Viimaks hakanud Mart loogeldi jooksma. Siis jäänud vanamees tast natuke maha. Vanamees karjunud siis Mardile: “Külamees, mine otse rada, ära siilu-viilgu pidi jookse!” Kui aga Mart otse oleks läinud, siis oleks vanamees ta kätte saanud. Õueväravas kadunud vanamees ära. Mart läinud kambrisse ja uinunud. Unes tulnud sama vanamees Mardile ütlema: “Tule vii oma raha ära, mis sa õhtul maha jätsid.” Mart kartnud küll, kuid läinud hommikul siiski Täoste põllule vaatama. Leidnud suure rahahunniku säält kohalt, kus vanamees õhtul rahatuld teinud. Vanamehe kepp olnud ka juures maas. Juuli Antson, s. 1843 (1928)
- Kohal, kus praegu on Tõhela järv, olnud kunagi soostunud mets. Selle ääres olnud üks talu. Kord läinud mets põlema. Talust tulnud välja peremehe vend ja hüüdnud: “Siidivennad, niidivennad, tulge appi, järi põleb!” Kuuljaid polnud ja nii põlenudki mets maha koos taluga. Kunagise metsa asemele tekkinud aga Tõhela järv. Anna Köösel, 63 a. (1958)
Andmed ERA ja RKM kogudest
- Andrus Kivirähki tuntuks kirjutatud vana sepp Ivan Orav oli Tõhela-Murru apostliku õigeusu koguduse köster, ning sai koos oma naise Jelisavetaga 1889. aasta juulikuus lapse, kellele anti ristinimeks Ljudmilla. 1939. aaastal võttis Ivan endale uueks nimeks Jaan.
Ravitsemine
- Põrssaid pesti kärnade vastu “hanetõberohu ” veega. Sama vesi aitas ka peatäide puhul. Põrsaid suitsetati heinapepredega. Panni peale pandi tuliseid süsi, sinna peale heinapebred. Ustakse veelgi “santi silma”.
- Minu vanaema ravis vannidega. Kanarbik, mõned oksad, jaanisõnajalg (olnud pisemad ja suuremad lapsed need ravitsetavad, väiksemad saanud ennem terveks)… 2-2 1/2 a. laps oli, suure peaga ja kõhuga, jalad kõverad. Tegi vanne, siis pani lavale soojadele õlgedele, masseeris neid. Sellele tegi 2 kuud ülepäeva vanni…
- Paakspuu (kitseuibu) koor oli kõhurohi.
- Kui kõrv valutab, siis toome (toominga) koore kaabet peale panna- see must pealt ära võtta ja kaapida rohelist.
- Kui naistel peale lapse on rinna paistetus, siis toome oksa kaabet rinna peale panna, villane kinnas, sukk või nahane – midagi peale panna….
- Kui on nohu, siis aitab keedukartuli aur – riie ka üle pea võtta.
- Raudnõges kasvas sauna ees, ema võttis sealt, andis õladele (vihtles) – ah, küll oli hea!…
- Koirohi olnud vanasti tüüfuse(kõhutõve) rohi. Ka raud(reia) rohi olnud rüüfuse rohi. Kui AL.K. olnud väike, hoitud tüüfushaiget onu lakkas ja talle viidud sinna raviminakanget raudrohu teed.
Andmed – Eesti rahvameditsiini ravimtaimede andmebaas HERBA.
- Naine püüab meest hea toiduga tappa.
Üks naene, kes oma meest jooma pärast ei sallind, oleks iga päev heameelega näinud, et mees oleks ära surnud. Ükskord jäenud mees haigeks. Naene lasnd ikka roobisuitsu ja tukivingu tuppa, et mees ehk ära sureks. Aga mees ütles naisele kavalusega: “Roobisuits ja tukiving – see on minu elu, aga tangupudru ja või on minu elu võttaja!” Naene mõtleb toe olevad, paneb ruttu paja tule peale ja pudru keema. Kui pudru valmis oli, tõstis ta pudru vaagnasse ja või sisse ja andis mehele, mõeldes, et ta nüüd peab surema. Mees sõi kõhu täis ja sai terves! Nüüd sai naene oma rumalusest aru ja ta kahetses, et ta mehe nõu järgi oli teinud.
E 33012/3 < Tõstamaa, Tõhela k. – Jakob Bachson (1897)
- Peigmees taltsutab kavalusega kurja tüdruku.
Kord elan üks kuri tütruk, kes ühegiga hästi läbi ei ole saant, aga ise olnt rikas. Üks mees tahtnud teda omale naeseks võtta. Mis teha – raha on, aga kuri kah. Mees peab nõu ära ja tahab kavalust proovida. Olnt teine ise rikas ka. Kui kosjas käin, olnt suur ilus hobu ees. Aga kui tütrikud ära tooma läint, siis oln vaene hobusekroni ees. Tee peal tulles väsint hobune ära. Mees võtn kirve saani põhjast ja löön hobuse maha. Koer olnt ka temaga ligi, – siis käskint ta koera hobust ära süüa. Koer tõmban saba reede vahele ja läint eemale. Mees võtn jälle kirve ja löönt koera ka maha ja ise ütlen: “Mina olen niisugune mees: kes mind pahandab, selle ma maha löön.” Noorik kuulnt seda, ei enam pole eluaegaski kuri olnt.
E 38610/1 < Tõstamaa, Tõhela – Jakob Bachson (1899)
Andmed – Eesti rahvanaljandid