Tõhelasse saab tulla firma seminare või pidusid korraldama, perega puhkama, sõpradega matkama või lihtsalt rahulikult päikest võtma.
Tõhela Rahvamaja
Rahvamaja suurt saali ja kaminatuba on võimalus rentida sünnipäevade, peiede ja muude ürituste tarbeks. Olemas on köök toiduvalmistamiseks, baariosa. Suures saalis saab mängida korvpalli, võrkpalli, lauatennist, koroonat, kasutada trenažööri. Peale trenni saab kasutada dušširuume.
Tõhela rahvamaja on avatud:
Teisipäeviti: 11-18
Neljapäeviti: 11-18
Laupäeviti: 10-15
Uuri lähemalt: Tõhela Rahvamaja
Tõhela külamaja
Päevakeskuses on võimalik kasutada sauna ja jõusaali ning pidada sünnipäevi.
Uuri lähemalt : Tõhela külamaja (endine Meierei)
Tõhela kandi ajaloost saab lähemalt lugeda siit…
Tõhela Järv
Tõhela Järv
Pindala 407 ha, suurimaks veesügavuseks on mõõdetud 1,5m. Muda paksuseks pakutakse 6-7m.
Teadaolevalt Eesti madalaim järv. Järves leidub hulgaliselt kalu (linask, haug, koger). Samas pesitseb järvel palju veelinde, kes on kantud ka Eesti punasesse raamatusse: järvekaur, madukotkas, põldvutt, tutkas, merikotkas, kaljukotkas. Pärnumaa linnustiku mitmekesisuse vaatepunktist on Tõhela- Ermistu märgala linnunimestikus 122 liiki, neist pesitsejatena 108.
Järvest pikemalt saab lugeda: Loodusajakiri.ee “Tõstamaa sõsarjärved kasvatavad uut Ramsari märgala”
Tõhela-Ermistu loodusala kaitsekorralduskava
Nätsi-Võlla sookaitseala
Volla raba
Pindalaks 9800 ha, hulgaliselt laukaid, marjarikas, suured turbavarud, lasundi paksuseks 10 m.
Sellesse väga mitmekesise looduse ja rikka elustikuga alale on oodatud erilise loodushuviga inimesed, sest matkarajatisi seal pole ega ole ka kavandatud: igaüks peab ise toime tulema.
Nätsi–Võlla looduskaitsealast kirdes üle Lihula maantee on veel teinegi tähelepanuväärne kaitseala – Nedrema–Kalli puisniit, kus on taas kasutusele võetud üle 100 ha suurune mitmekesise maastikuga puisniiduala kunagisel soosaarel.
Nätsi-Võlla sookaitsealast pikemalt: Eesti Loodus: Nätsi-Võlla looduskaitseala
Kalatrepp
Järve põhjaosast alguse saavale Paadremaa jõele on rajatud 2001. a. kalatrepp.
Alu mägi
II aastatuhande algusest on teada kolme kivikalme asukohad –
Tõhela külas Kunderi, Kirikali ja Mäe talude ümbruses.
Pikkuseks 4km, laius 50-100m, osa mäest on kruusa kaevandamine olematuks muutnud. Karjäär annab väärtuslikku teavet seljaku siseehitusest. Eesti ürglooduse raamatusse kantud graniitsed rändrahnud:
- Suurkivi ehk Piirikivi (kõrguseks 3,2 m, ümbermõõt 10,4 m)
- Laikivi (kõrguseks 2,8m, ümbermõõt13m)
- Leelaste Hallikivi (kõrgus 2,2m, ümbermõõt 18,5m)
- Häidaste vaestemaja ehk Kõrgemäe kivi
- Männikuste küla Köössa K-tähega kivi